Capoeira, nagu mistahes muu võitluskunsti, efektiivsus sõltub täielikult treenija tasemest. Kogenud mängija käes on capoeira äärmiselt efektiivne võitlusvahend! Ta kannab endas palju rohkem, kui palja silmaga näha. Capoeira kasvatab välkkiiret reaktsiooni, suurendab võimet kiiresti reageerida ning rünnet tõrjuda, sisaldab tõhusaid lööke ja jalustrabamisi, aga samuti ootamatuid lööke põlvede, küünarnukkide ning isegi peaga. Tasakaaluks õpib capoeirista kasutama kogu oma keha, mitte ainult jalgu, nagu on harjutud tegema paljudes idamaistes võitluskunstides. Kokkuvõttes on capoeira võitluskunst, mis on suunatud ellujäämisele igal võimalikul viisil. Hea capoeirista suudab kaklust vältida võites oma vaenlast kavalusega ning enne, kui viimane jõuab rünnata.

19. sajandil oli capoeira palju karmim. Algselt oli see võitluskunst ebaseaduslik, seega capoeiristad olid sunnitud treenima salaja, kuna neid jälitas aktiivselt politsei. Võitlused capoeiristade klannide vahel, aga ka capoeiristade ja politseinike vahel, lõppesid sageli tõsiste haavade ning verevalamisega. Algupärane capoeirista omandas oskused väliskeskkonnas ellu jääda. Brasiilia valitsus palkas capoeiristasid lahinguteks, rahutuste õhutamiseks, samuti ihukaitsjateks või isegi palgamõrvadeks. Ei tohi unustada, et capoeira oli Brasiilia orjadele rohkem kui 400 aasta jooksul reaalne ja efektiivne enesekaitse vahend!

Loomulikult on capoeira tollest ajast piisavalt muutunud, ning on mitu põhjust, miks seda võitluskunsti peetakse ebaefektiivseks enesekaitseks. Esiteks, capoeiristade mäng „rodas“ ei ole kaklus, kuna tavapäraselt mängivad ringis sõbrad või kaastreenijad. Mõnedel juhtudel on selle mängu eesmärk nn teise mängija tabamine või maha tõukamine, teistel juhtudel aga võluv dialoogi ilusatest ja keerulistest liigutustest. Selline omapärane suhtlemine. Näidisrodades ja grupi esinemistel eelistatakse tihti teist varianti. Just selle pärast kujuneb inimestel capoeirast kui kontaktivabast võitluskunstist vale mulje. Kuid kõigeks on oma põhjused... Capoeiristad korraldavad sihipäraselt showsid ning kasutavad efektseid võtteid selleks, et kaasata rohkem inimesi harrastama seda unikaalset võitluskunsti. Võitluscapoeira on välkkiire ning äärmiselt tõhus. Treeningutel õpitakse reaalset tehnikat.

Teisest küljest, ühed grupid eelistavad capoeira tantsulist esteetilist külge, teised grupid aga keskenduvad just võitlusaspektile. Nad treenivad erinevaid viskeid, igasuguseid lööke ning isegi täiskontakt on „rodades“ lubatud. Tänapäeva MMA (sportlik vabavõitlus) võitlejad isegi ei tea, et populaarsete „võitlus puuris“ juured ulatuvad just Brasiiliasse, kus peeti taolisi võistlusi, n-ö Vale Tudo („kõik sobib“) põhimõttel. Paljud eakad capoeira meistrid omasid meistritiitleid sellistes võitluses. Ei ole üllatav, et täna annavad nad tihti trenne isegi kõige kogenutele võitlejatele...

Capoeira õppimise joon on päris keeruline. Esimestel trennidel ei õpetata viskamistehnikat ega efektseid liigutusi. Kõigepealt tuleb tundma õppida liikumise baastehnikat ning oma liigutuste kontrolli. Paljude inimeste jaoks võivad capoeira stiil, treeningud, demonstratsioonid, laulud, tantsud ja tamburiinid paista lõbusate ning mittetõsistena. Kuid just selles ongi capoeira unikaalsus, ta peab niimoodi välja nägema! 16. sajandil jätkasid Brasiilia orjad vaatamata kõikidele keeldudele capoeiraga tegelemist maskeerides selle orjapidajate eest tantsustiiliks. Kuid igal vajalikul hetkel muutus selline esmapilgul süütu tants kindlaks ning efektiivseks viisiks vaenlast maha murda. Loomulikult, nagu igas teises võitluskunstis, on vaja palju ja hoolikalt treenida enne kui capoeirat reaalse ründe puhul kasutada.

Järelikult, ei ole saladus, et capoeira on surmav võitluskunstide liik, mida saab kasutada enesekaitseks palju efektiivsemalt kui inimestele esmapilgul tundub. Asi ei ole vaid oskuses oma vaenlast petta, eksitada või lööke sujuvalt tõrjuda. Capoeira õpetab oma õpilastele unikaalset maailma mõistmist ning tunnetamist: ta treenib mõistust, taipu, teadmust, intellekti, ohu ennetamise võimet ning olukorraga toimetulekut kavalalt, täpselt ning rahulikult. Tõeline capoeira meister võib mitte kordagi sattuda tõelisse kaklusse, kuid mitte sellepärast, et ta on õnneseen, vaid sellepärast, et tal on piisavalt mõistust selleks, et oma vaenlast kavalusega võita, ennetada tema kurja kavatsust ning vastavaid meetmeid rakendada, kui viimane ei aima veel midagi. Südames ohtu tunnetada ning suuta seda vältida on kõrgeim enesekaitse tase!